MARZ x MONA

Kell on peaaegu 2 öösel ja ma ikka veel jauran siin piltidega, kuigi endal silmad juba ekraani vahtimisest kuivad ja udused ning parem käsi sureb vahepeal ära hiire hoidmisest. Aga tagasi vaadates oli produktiivne päev – paar tundi tagasi tulin ma ujulast, aga hommikul ärkasin veidi enne kümmet, lasin trenni üle, pressisin rutiinselt kolm apelsini, istusin arvutisse, tegin veidi tööd, jalutasin poodi, ostsin võid, pärmi, piima, mune ja apelsine ning küpsetasin kogemata tervele Kalamajale vastlakukleid (17 hiiglaslikku kuklit, kui täpsem olla). Kuigi võib näida, et päev nagu olekski sellega läbi, olin ma kell 2 tegelikult nende asjadega juba valmis ja hakkasin Monat ootama. Järasin elutoas kuklit, vaatasin telksi ja panin viisakusest modelli vastu riided ka selga.
Ja siis ta tuli. Ja siis me paitasime natuke kassi (nagu iga külalisega). Ning kui kass otsustas, et ta enam järsku silitamist ei salli, hakkasime meie Monaga sessiooniga pihta.
Ega mul mingit ideed polnud – pigem tahtsin jälle lihtsalt mingit valgust proovida, aga samas ei tahtnud ma end korrata ja mõtlesin, et teeks nüüd mingi põneva soengumoodi asja kah. Punusin tema kilomeetristesse juustesse ühe punupatsi ja pistsin lilled ka pähe ning justkui nagu oligi. Tehtud. Nagu näete, siis ühe pildi saime kindlalt!

Ühel hetkel leidsin, nagu ikka, et enne oli ju jumala hästi. Võtsime kogu selle kupatuse peast ära ja lasime haldja-Monal minna. Sest vähem on ju rohkem. Ja mu meelest oli ka – Monal tundus endal ka selle mu lemmiku vana teksatagi ja vabama attitude-iga kuidagi mugavam olevat.

Töötlus käis taas vaid läbi Lightroomi ja jälle saan mõttes end mõned tunnid kogenumaks pidada. Pai mulle!
Ja pai loomulikult Monale, kes keset tööpäeva oma pausi ohverdas ja mul end veidi väntsutada lasi. Aitäh!

Muide, ootan ka kõiki teisi stuudiosse pildistama – endiselt kehtib märtsis eripakkumine ehk stuudio tutvumishind 45€, mille sisse kuulub nii jumestus kui ka pooletunnine kiire shoot. Kontaktid leiad ülevalt menüüst!

Käroliniga stuudios

Kui ma varem arvasin, et stuudios pildistamine pole minu teema, siis nüüd ma saan aru, et mul lihtsalt ei olnud selleks varem head võimalust – ju ma siis niimoodi suutsin sellega paremini leppida.
Täna kutsusin ma endale külla kooliõe Kärolini, keda ma esimest ja viimast korda viimati pildistasin umbes aastal 2012 kuskil Tapal Valgejõe ääres kivivaremete otsas. Okei, tegelikult oli üks meigiõpetuse artikkel ka vahepeal vaja teha ja Kärolin oli modelliks, aga noh, see pole see… See pole SEE!
Kuna mul tehisvalgusega põhimõtteliselt nullilähedane kogemus oli, tahtsin ma harjutamiseks kutsuda kaamera ette kellegi, keda ma juba tunnen ja kellega tunnen end vabalt (et päris võhivõõrast kogu selle ajakulu ja nokitsemisega ära ei ehmataks). Kell 11 lendaski Kärolin oma uhke Red Bulli autoga laivi vabanes ta alles veidi enne kahte. Kolm tundi?! Mul on ajataju meikides ja pildistades nii kadunud, et ilmselt kipub iga tunnine fotosessioon kahetunniseks venima… On ju vaja igasuguseid juuksepikendusi katsetada ja erinevaid pluuse proovida ning kui fotograaf ka veel nii palju jutustab ja meeleheitlikult endale Uberist vastlakukleid üritab tellida, siis me küll kuhugi ei jõua, eks…
Pildid said aga tehtud. Ning kuna ma nii kannatamatu olen, siis ka üle töödeldud – ja seda esimest korda AINULT Lightroomiga. Ise olen muidugi hästi rahul. Aitäh, Kärolin! Nii ilusate piltide kui ka Red Bulli eest! Ilmselt saan nüüd energiajoogi sõltlasena südari ka. Kutsuge siis kiirabi, kui ma kahtlaselt pikalt midagi Instagrami ei postita, eks?

UUE KODUSTUUDIO ERIPAKKUMINE + muud jutud ja fotod

Hei, sõbrad!

See siin on minu uus koduleht. Ja uus postitus. Ja kes Instagramist tähele pani, siis mul on nüüd UUS KODUSTUUDIO KA! Ma olen nii elevil – vahel, päris ausalt, käin seal toas lihtsalt istumas ja kogu seda uudsust imetlemas. Minu stuudios on siis hetkel imekaunis tualettlaud, mille ees oma kauneid kliente jumestada ning selle kõrval fototaust, valgustid ja aken, tänu millele veidi naturaalset valgust ka sisse piilub.

Ma olin nii pikalt unistanud, et mul midagi sellist oleks, kuid alati tundus see selline kauge (ja liiga kallis) mõte, mis ilmselt “oma päris kodu” oleks ootama jäänud. Elame aga hetkel Kalamajas korteris, kus meil üks tuba täitsa niisama vaid riiete hoiustamiseks omaette nukrutses, ning ühel hetkel lihtsalt tegutsema hakates jõudsimegi sinnamaale, et järsku hakkas mulle koju hunnikus igasugust internetist tellitud nodi jõudma ning ootamatult tuligi tõdeda, et ongi nagu enam-vähem valmis.

Tualettlaua sain internetist (Pinea OÜ) ning pirnid puuris peegliraami külge minu meistrimehest elukaaslane. Valgustid ja fototausta hoidja sain veebilehelt vidaXL.ee ning paberist fototaust on pärit Fotoluksist. Ma isegi ei tea enam, palju see kõik kokku maksma läks, aga vahet pole. Nüüd ta mul on ja nüüd ta ka jääb.
Minu jaoks on see veebruar üldse üks suur muutuste aeg olnud, aga ometi ei oska ma sellest kuidagi suurt numbrit teha. Kõik on nii orgaaniliselt paika loksunud, et ma justkui pole tähelegi pannud, et nii palju järsku teistmoodi on. Näiteks ei tööta ma enam kontoris – ajakiri Buduaar Teen saab nüüd tehtud siinsamas kodus, stuudiotoast 10 meetri kaugusel asuvas kontorinurgas. Minu jaoks on ideaalne variant hommikuti rahulikult tõusta, teha trenni, süüa ja siis mõned tunnid arvutis ajakirja ja kõige muu kallal nokitseda. Teen kõike omas tempos ja tunnen, et kogu mu aeg on veedetud produktiivselt – ei mingit ohkamist, et oh, kuidas tahaks juba koju minna. Siis, nagu te teate, sain ma valmis oma kodustuudio ja pildistamistuhin kasvab iga hetkega. Veebruari alguses oli isegi üks nädal, kus ma sundisin end iga päev ühe fotosessiooni tegema, tänu millele on mul nüüd kõvasti pilte, millega niisama sooja teha. Ja eriti lahe on, et mul tõesti on põhjust “sooja teha”, sest on VEEL üks uus asi, mis teiste jaoks võib tähtsusetu näida, kui minu jaoks väga suur samm on… PHOTOSHOP JA LIGHTROOM! Käisin mõned nädalad tagasi Siiri Kumari juures eratunnis, kus ta jagas minuga baasteadmisi töötlemisest Lightroomis ja Photoshopis. Ütleme nii, et… Siiri… YOU’RE A LIFESAVER! Ilmselt mitte sõna otseses mõttes, aga kui sa oleks näinud seda hasarti ja sädet mu silmis, kui ma eile umbes 6 tundi Ligthroomis möllasin, oleks sa end sellena tundnud küll. Ma olin nii-nii-nii-nii-nii pikalt seda edasi lükanud ja see ümber õppimisega alustamine tundus täiesti võimatu, aga siin ma nüüd olen! Päris meister veel mitte, aga vähemalt oskan ma nüüd harjutada. Iga väikest sammu tuleb tähistada!

Kui sul pole sõpra, kellega koos pildile tulla, siis ole mureta – mu kass pakub seltsi!

Varasemalt oli minu parimaks sõbraks töötlusprogramm nimega Photo Brush, mida olin kasutanud vähemalt 10 aastat, aga nüüd ma näen, et ta oli lihtsalt üks clingy boyfriend, kes mind ainult tagasi hoidis. Nüüd läksime õnneks sõbralikult lahku ja kuigi ma olen edasi liikunud, jääme me siiski sõpradeks ja suhtleme ka edaspidi, kui mul temalt mõnda teenet on vaja. Kui isekas minust.
Nii, nüüd aga jutust tegudeni. Nimelt tahan ma oma uue stuudio avamise puhul kutsuda teid kõiki sinna pildistama tutvumishinnaga 45€ (tavahind 60€), mille sisse kuulub nii jumestus kui ka pooletunnine individuaalne sessioon minu hubases stuudionurgas. Tule ja tähistame kevade algust ja märtsi ehk naistekuud ühe tõeliselt hubase ilupäevaga! Fotosessiooni broneerimiseks leiad kontaktid siit.
Uutest asjadest aga veel – kodulehel ringi uudistades on nüüd portfoolio kõrval näha ka hinnakiri, kus saad tutvuda erinevate pakettidega.
Lisaks on mul nüüd ka Facebookis uus lehekülg vaid fotograafia fännidele, kes ehk seniajani minu ainsaks olnud HELEN MARZ lehel ehk kogu selle meigi, joonistuste ja muu virr-varri sees segadusse kippusid sattuma. Kui sulle muu huvi ei paku, siis vaid minu fotodel saad nüüd silma peal hoida Facebooki lehel Helen Marz Photography.
Igatahes – ma VÄGA loodan, et te olete sama elevil kui mina, sest ma tõesti nii-nii väga ootan teid kõiki kaamera ette oma ilusaid näolapikesi jäädvustama! Aega tagasi keerata ei saa ja kui sul on JUST PRAEGU tunne, et tahaksid endast kauneid fotosid, siis tule ja ma teen su idee reaalsuseks. Ah jaa! Üks lahe mõte tuli mul (enda kassiga seoses) veel – nii vahva oleks, kui keegi tuleks pildistama näiteks koos koduloomaga. Kas SINUL on üks kaunis pilt koos oma parima sõbraga? Ei? Siis tule ja teeme selle idee ka reaalsuseks! Oma kassi saan ma koos kodurotiga teise tuppa hängima jätta, seega sõjaks siin ei lähe – olge mureta!
Silmailuks pakun ma teile siia jutuvada lõppu 8. veebruari hetki Eleriinist, kes minu kaamera ees niiviisi sessioonil päris esimest korda käis, kuigi me üksteist juba aastaid teame. Mul on nii hea meel, et me lõpuks selle ära tegime, sest Eleriin juba teab, kuidas kaamera ees olla. Ja need tedretähnid! Aah! Ma olen armunud!
Õues tehtud fotod on tehtud minu maja ees (aitäh auto eest, naabrimees!) ning ülejäänud on üles võetud minu stuudiotoas, kui mul tausta veel ei olnud, kuid valgustid juba kätte olin saanud. Istusime akna ääres, tänu millele saime piisavalt naturaalset valgust, kuid kasutasin siiski varjupoolel ka veidi lisavalgust stuudiovalgustiga. Sõelale jäi lausa mitukümmend pilti, kuid siin on mõned minu lemmikud: